dimanche 27 septembre 2009

Tagasi päriselus

Nädal läks kui unenägu, lauldes ja mängides (laulis küll peamiselt meie hea autohaldjas, ehk üks korsika naislaulja, oma nelja laulu, mis ajakirjaga kaasa tulnud plaadil olid ja meil autosõidu ajal kogu aeg mängisid. Peaaegu jäid pähe).

Tagasireis oli pikem, aklimatiseerumispeatusega, ja kurnas veidi vähem. Isegi tagasisõit Bastiasse tundus lühem ja kiirem kui esimesel õhtul läbi pilkase pimeduse teed otsides. Eks oma osa oli nii paranenud nähtavusel kui ka autojuhi vilumusel. Isegi Marianne ei võtnud vaevaks eriti kilgata.

Bastia lennujaam oli tõesti väike, rohkem bussipeatuse moodi, lennukid olid ootesaali akna taga ilusti rivis, meie oma jäi tulekuga natuke hiljaks, siis me kõik olime rõõmsad, nähes teda siiski maandumas. Ootasime kuni eelmised reisijad lennukist välja said ja lennujaama sisse vudisid ja siis saime ka minema hakatud.

Pariisis tegime aklimatiseerumispeatuse, panime T-särgile jakikese peale ja seiklesime rongi ja metrooga Levallois'sse Katre juurde ööbima. Rongis loksudes olime veel reipad ja optimistlikud ja mõtlesime minna ka mõnd Pariisi vaatamisväärsust vaatama, Eiffeli põlgasin kaugeks, aga Triumfikaar on iseenesest jalutuskäigu kaugusel küll. Kuna aga juba lennujaamast väljaorienteerumine võttis jälle peaaegu tunnikese ja rongisõit teise samapalju ning meil oli vaja ka toitu hankida enne kui pood kinni pannakse, aga selgus, et kõik linnakese inimesed olid laupäeva õhtul toidupoodi külastamas, ei viitsinud me enam kuskile minna. Kui Katre ka jõudma hakkas, siis küll tegime veel väikse pingutuse ja käisime samas majas pesitsevast jaapanlaste restoranist süüa toomas. Õhtu möödus sushisid ja makisid vohmides, frikadellivarrastest ja grill-juustust rääkimata ning Rea käest viimase nädala uudiseid kuulates.

Hommik tuli jälle natuke liiga vara, aga ühistransport töötas kui õlitatult, jõudsime õigeks ajaks lennujaama, check-ini masin võttis meid jutule ja väravaga ei eksinud me ka rohkem kui ühe võrra.

Üldiselt võib kirjandi lõpetada klassikalise tõdemusega, et koju jõudes olime väsinud, kuid õnnelikud.

Aucun commentaire:

Enregistrer un commentaire