Peidukoht ise oli hall, servadest heledam, keskelt tumedam ja seal, kus oli Korsika, päris must. Ja mägine. Lennuk ronis mäenõlva tagant välja ja Bastia sadama konksukujuline kai nägi välja üsna samasugune nagu kaardi peal. Idataevasse ronis merest välja vikerkaar ja vikerkaare ees kepsutasid maailmatusuured välgud. Aga kaugemal. Ja küllap siis kergelt.
Naaber sooritas oma esimese kommunikatsiooniteo, teatades, et ta sõidab Pariisis ja Bastia vahet paar-kolm korda nädalas ning et täna on kõige parem piloot, kes alati näitab inimestele ilusaid Korsika vaateid ja oskab ka hästi maanduda. Bastia pidi olema üks kõige keerulisemaid lennujaamasid. Tundus küll. Ja vaated olid ka ilusad.
Lennujaam on natuke nagu Tartus, inimesed vudivad ise üle platsi terminaali ja kogunevad pagasilintide ümber. Pagasilint 2 – Marseille, pagasilint 1 – Bastia. Tegelikult oli see üks ja sama lint, nii lihtsalt on eriti peenetundeline ütelda : ärge trügige !
Lennujaama eest suundus Bastiasse buss, nagu internet oli lubanud. Bussi juhtis käreda olemisega, kuid südamlik vanamemm, kes pani inimesi maha ka külavaheteede otsas ning ringteele pealesõidu anna-teed-märgi taga. Tunnustas neid, kes olid valmis edasi pikalt jala minema, ja kommenteeris kriitilisemalt neid, kes üldse olid bussi roninud, et viissada meetrit sõita. Memmel oli kulli pilk, ka kuklas, sest poole tee peal sai ta kätte neegri, kes polnud piletit ostnud. Hiljem üritas see neeger ehitada oma pagasist keset vahekäiku lõksu. Pidasime selle üle ka ühe légèrement orageuse dialoogi, aga muidu võib piloodi kasutatud vormelit seni pidada eelkõige meteoroloogiliseks.
Esimene asi külavaheteel lennujaamast Bastiasse, oli suur E. Leclerc’i reklaam. Ja üks viimaseid Spari kauplus. Vahepeal oli Isoveri klaasvill ja tee ääres sildid « Fruits et légumes ». See näitab, et on olemas kultuuriuniversaalid. Isegi kui tegelikult on bussiakna taga Üks Täitsa Teistmoodi Koht.
Ja ilm on selginud küll. Aga pimeneb.
Aucun commentaire:
Enregistrer un commentaire